Lapimaa
on liustike kujhe ja kulutus tegevuste tagajärg. Ka järved asuvad liustike poolt tekitaud
negatiivsetes pinnavormides. Liustikud on jääajal ära kandnud enamik Lapimaa pealiskorra
settekivimitest ja kulutanud tugevaid aluskorra kivimied ümaraks ja madalaks. Paljudes
kohtades paljandub alukord maapinnal või on väga lähedal huumuskihile, mistõttu osaleb
aktiivselt mullatekkes. Aluskorra kivimid, peamiselt graniit ja gneiss, on happelise koostisega,
mistõttu ka enamus muladest Lapimaal on happelised ja vähese toiteainete sisaldusega.
Taimesti ja loomastik ei ole väga liigirikas. Liikide arv väheneb laiuskraadide suurenedes.
Laiuskraadide suurenedes väheneb ka soojade päevade arv, mis on soodsad taikattekasvuks.
Seda kompenseerib osaliselt polaarpäev, mis toidab taimi öö-päeva ringselt kiirgusega ja nii
saavad taimed vähestele soojadele päevadele vaatamata piisavalt kasvada. Ka ei lase mitte
annaabi.ee 
