EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE
Lühikese
ajaga kujunes Rahvarinne k õige suure maks rahvaliiku miseks. 1988. aasta aprillis toi munud
muinsuskaitsepäevadel toodi esi me st korda avalikkuse ette sini mustvalge rahvuslipp.
LAULEV REVOLUTSIOON
Rahulole matus Eesti NSV juhtkonnaga muutus 1988. aasta kevadel üldiseks. Parteijuhi Karl Vaino ja tema
lähikondlaste suhtes tekkis vastuseis ka ko m munistlikus parteis. Nii kujunes Eestis v älja või mukriis, mis
lahenes 1988. aasta juunis Vaino Väljase ni metamisega uueks parteijuhiks. Rahvas tähistas võitu 17. juunil
lauluväljakul massi m e eleavaldusega (150 000 ini mest), mis kujunes surveavalduseks uuele juhtkonnale: se
Moskvas Eesti huvide e est. Nädal hilje m andis Eesti NSV Üle mnõukogu sini mustvalgele lipule rahvuslipu
staatuse. Septe mbris aga korraldati Rahvarinde e estvedamisel Lauluv äljakul järjekordne massiüritus "Eesti