Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni
mille kõnelemine oli kodanikkonna paremiku tunnuseks. Nii saksastas
linn eestlaste koorekihi.
Kirik, usu- ja hariduselu
Pärast maa hõivamist ja rahva ristimist hakati maale ehitama
kirikuid. Algul ehitati need puust. 13. Saj keskpaigast kivist. Iga
muistne kihelkond sai endale kiriku, peamiselt suuremasse keskusesse.
Kirikute kõrval tekkis pea igas kihelkonnas mõisnike ja suurtalunike
kabeleid. Kirikud ja kabelid ehitati sageli muistseisse pühadesse
paikadesse, hiitesse või kalmistute lähedale, et vanale pühamule osaks
saanud kultust märkamatult üle kanda uuele. Sama mõttega seoti
pühakute austamine muistse haldjate teenimisega. Tahtes selliselt
rahvale kaudselt ristiusku vastuvõetavamaks teha, soodustas kirik
seega tahes tahtmata ristiusku segunemist paganlike elementidega.
Tule ja mõõgaga toodud ristiusk ei leidnud kõlapinda maarahva
juures. Sunnitut omandati ja täideti teatavaid väliseid kometalitusi,
annaabi.ee 
