Eesti looduslikud pühapaigad
on nii püha, et sinna ei tohigi sisse minna.
Mari pühapaikades on keelatud juua ning purjus inimestel on keelatud
pühapaikadesse minna.
Udmurtide pühad salud
Ohvrihiis oli püha, hiiepuud ei tohtinud raiuda ega murda neilt oksi. Üleüldse ei
tohtinud hiiest midagi võtta.
Pühapaikades juuakse traditsioonilist puskarit, kuigi pudelist ei võeta lonkse, vaid
kastetakse pigem huuli.
Looduslikud pühapaigad ja arheoloogia
Pühapaik on muistis.
Osa muististekompleksist, mis on mingi külakohaga seotud
Pärit kindlast ajast
Arheoloogia uurimisobjekt.
Arheoloogia on pühapaikade tegelenud seni suhteliselt vähe, aga potensiaalselt
on need kindlasti paigad, mille arheoloogiline uurimine võib anda väga põnevat
informatsiooni.
Kaevatud 3 hiie-nimega paika:
Sammaste Kirikuase: olnud hiiekoht
Paluküla Hiiemägi: kiviaed: 18. Sajandi lõpp. Aed mattunud, otstarve teadmata
Kunda Hiiemägi: varased tarandkalmed