M. Mussorgski ja A. Borodin
Kuigi lai, vägilaslik eepika on Borodini muusikale kõige iseloomulikum, on tema loomingus ka
palju hella lüürikat. Lüüriline on Jaroslavna muusika ,,Vürst Igorist", lüürilised on mitmed
romansid (,,Kauge kodumaa kallastele" jt.) Kõige paremini näitab Borodin end lüürikuna
keelpillikvartettides. Eriti palju õrnust on Kvartetis nr. 2, mille südamlik III osa ,,Nokturn" on
populaarsemaid teoseid vene kammerloomingus.
Tema jõuline muusika kannab kuulaja muistestesse vägilasaegadesse. Eriti palju
vägilaslikkust on II sümfoonias, mida tuntaksegi ,,Vägilassümfoonia" nime all. Selle
alapealkirja andis sümfooniale Stassov. Borodin oli kord Stassovile öelnud, et I osas püüdis
ta luua pilti vägilaste kokkutulekust veetsele, III osas elustada muistse lauliku Bojani kuju,
kes gusli saatel jutustab bõliinat vanadest aegadest, ning finaalis (IV osa) anda hoogsat ja
rõõmsat peopilti.
Tema tähtsamad teosed
· 1867 "Sümfoonia nr 1