Eesti kirjandus
Kangelaslugude olemasolu pidi tema meelest tõendama eestlaste kunagise muinaskultuuri kõrget taset.
Eesti keelde hakati F muistendeid tõlkima rahvusliku liikumise perioodil. Muistendite kaudu toetas F eestlaste
tõusvat rahvuslikku iseteadvust.
Kalevipoja muistendite loomisel on F kasutanud pärimusteateid, kohamuistendeid jms. Just F arendas
rahvamuistendite metsikust hiiust Kalevipojast oma rahva ja maa hüvanguks tegutseva kangelase. F Kalevipoja
muistenfites on juba visandatud tulevase eepose põhisündmustik.
1840.a keskpaiku värsistas F saksa keeles paar episoodi muistendist ,,Vanemuise lahkumine" ja pöördumise
laulujumal Vanemuise poole.
F suri 22.04.1850 Tartus, maetud Raadi kalmistule.
Friedrich Reinhold Kreutzwald(1803-1882)
K sai eesti rahvuseepose looja, lauluisa, Viru laulik, vana targa mehe võrdkuju.
Rahvapärimuse uurimise tööd alustas folkloristi ja etnoloogina.
annaabi.ee 
