Eesti loomamuinasjutud
Teistkordsel esitamisel mõni päev hiljem olid jutus mõned detailid paremini sõnastatud, kuid varem
lõppkokkuvõttes kasutatud vanasõna ei olnud. See on tõendiks, et jutustajal pole lugu sugugi alati
ühesugune ja et ta seda iga kord improviseerides julgesti muudab, vähemalt mis puutub sõnastusse.
(Pille Kippari näide).
Muistend loomamuinasjutus
Pealkiri tähendab seda, et vahel kajastuvad muinasjuttudes muistendilaadsed sündmused: kuidas on
mingi nähtus tekkinud või miks on osad asjad just nii ja mitte teisiti. Et öeldut paremini mõista,
esitan mõningad näited:
''Lestakala kõver suu'' - ...Sest ajast saadik on lesta suu viltu ja tema arsam asupaik on mere äeres
liiva peal, kus teda alati lipitsemas näha võib.
Muinasjutus oli ära selgitatud, miks on lestakala suu veel tänapäevalgi viltu.
''Reinuvaderi silmad'' - ...Kui haavapuu Rebase laulu kuulis, hakkas kelmi taga ajama. Ei saanud
annaabi.ee 
