Jakob Hurt
aastal Lepa talus veedetud suve, mis
kinnitas noormehe soovi ustavaks jääda oma kodule ja vanematele, seega ka
rahvale. Samast ajast pärinevad esimesed õelt Eevalt ülekirjutatud
rahvalaulud. Programmilise luuletusega " Enne ja nüüd" astus J. Hurt ka
"Perno Postimehe" kaastööliseks.
J.Hurda huvi eesti keele ja rahvaluule vastu viis ta varakult kokku ÕES-iga.
Ta koostas seltsi jaoks keeleteaduslikke uurimusi ning ülevaate Põlva
kihelkonna muistendeist. Laialdlast poleemikat äratas J.Hurda brosüür uue
kirjaviisi kaitseks. Aastail 1863-1881 oli ta aktiivselt tegev eestikeelsete
kalendrite väljaandmisel. ÕES-i vahendusel astus J. Hurt kontakti J.
Wiedemanni ja saksa rahvaluuleteadlase W. Mannhardtiga. Samal ajal
lülitus noor Hurt ka tärkavasse rahvuslikku liikumisse. 1862. aastal tutvus ta
F.R. Kreutzwaldiga, aasta hiljem aga asus juhtima liikumist Aleksanrikooli
nime kandva "kõrgema emakeelse kooli" loomiseks. Selle ettevõtmise kaudu
annaabi.ee 
