SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS
).Indiviid tajub sotsiaalset tõrju-
tust kaitsetusena. Turvalisus väheneb, kui tulevikku on raske ette
näha, kui harjumuspärane tegutsemine võib anda ja annabki oota-
matuid tulemusi. Sotsiaalselt tõrjutu on sunnitud elama elu, mis ei
tulene tema oma valikutest ja vabast tahtest, seetõttu tunneb ta end
millestki ilmajäänuna, kõrvalejäetuna, marginaalsesse positsiooni
sattununa. Tõrjutusel, mis ilmneb ühes valdkonnas, on kalduvus
laieneda ja tungida muissegi valdkondadesse.
Lapsepõlves ilmneb sotsiaalne tõrjutus eelkõige kaitse,
hoolitsuse ja osaluse puudujääkidena. Kirjeldades sotsiaalselt tõrju-
tud lapse arengukäiku, käsutatakse sageli väljendust "deprivatsiooni
ring". Juba esimestel eluaastatel hakkab turvalisuse puudumisel välja
kujunema separatsioonihirm, tekib mahajäämus emotsionaalses, sot-
siaalses, kognitiivses ja keelelises arengus. Laps ei käsuta ära oma
annaabi.ee 
