Euroopa muinaskultuurid - loengute konspekt
Huvi oli
relvade vastu, tahtis panna paika, kuidas arenenud olid, hakkas siis ka teisi relvi koguma. Tegi
süsteemi, kus iga järgnev relvasüsteem pidi olema eelmisest täiuslikum ja parem. Hakkas
koguma ka rõivaid, muusikariistu, lõpuks ka kangastelge ja kaarte. Tema oli
kaevamistehnoloogias kõige kaugemale jõudnud, nõudis sõjaväelist korda, täpsust. Kogud
olid hiiglaslikud, müüs (andis?) need Oxfordi ülikoolile. Hakkas tegelema ka asulate, külade
uurimisega. Taastas muisitste välise kuju, sellise, nagu need olid olnud varasematel aegadel.
Oskar Montelius (1843-1921) oli rootslane, tema läks ajalukku sellega, et hakkas
tegelema põhjalikult esemete uurimisega. Võttis ette pronksiaeged esemed ja üritas need
sättida arenguritta, kuidas need omal ajal võisid areneda. Ta koostas arenguloo, kuidas on
toimunud pronkskirveste areng nt. Rajas tüpoloogilise meetodi. See võttis tal 15 aastat aega.
Lõuna-Euroopast sai ka ajalisel paikapanemisel abi, jee.