Vana-Kreeka
Herondas kirjutas
kolijambides miime e. mimiambe. Hellenistliku luule tähtsaim osa on aleksandria luule, mis
oli koondunud Ptolemaioste õukonda ja Museioni ümber. Viljelesid Kallimachos, Theokritos,
Apollonios Rhodoselt ja Herondas. Valdasid müüte ja vanu keelendeid, eelistasid väikevorme
(epigramm2, idüll3, eleegia4, epüllion5, miim), aga kirjutasid ka teaduslik-didaktilisi poeeme.
Käsitlesid eraelu, armastust, loodust, muinsust, kasutasid osavalt detaile, ammutasid palju
ainest alamkihtide elust. Süürlane Menippos kirjutas satiire, milles värsid vahelduvad
proosaga. Ulmemotiive (taevasseminek, sõit Hadesesse jne.) kasutades pilkas vaimukalt
filosoofiakoolkondi ja üldinimlikke nõrkusi. Teoseid pole säilinud. Mõjutas Petroniust,
Senecat ja Lukianost.
Ajajärgu proosa on peamiselt erialane: meditsiin, matemaatika, füüsika, astronoomia, ajalugu
(Polybios, "Maailma ajalugu", 5 algusraamatut 40st säilinud
annaabi.ee 
