KRISTJAN RAUD
Kirjanduse seltsi tegevusse.
I maailmasõja puhkedes asus ta oma kaksikvenna Paul Raua juurde Tallinnasse, kus töötas
õpetajana ka Tallinna Reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi
gõümnaasiums, Riigi Kunsttööstuskoolis ja Kaarli koguduse gümnaasiumis.
Eesti Vabariigi algusaastail loobus Kristjan Raud vabakunstniku elust ning asus tööle
Haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana. Neil aastail töötas ta välja
esimese Eesti muinsuskaitsusseaduse. Aastatel 1923-1924 oli ta muinsusasjade korraldaja
Tartus. Tema südameasi oli ainelise vanavara kogumine, tänu millele suurenesid õpetatud eesti
Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumietnograafilised kogud. 1907.a Jakod hurda surma järel, oli Raud
nõudnud esimesena muuseumi asutamist, kuhu tulevikus kuuluks mitte ainult Hurda kogutud ja
süstematiseeritud folklooripärand, vaid ka aineline talupojakultuur, mida tollastes oludes ei
väärtustatud
annaabi.ee 
