Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
ka hoonete dekoratiivdetailid ja esialgne arhitektuurne ilme. Rikuti hoone algsed
proportsioonid ning väljanägemine.
Arhitektuuriajaloolaste ringkondades hakati puithoonestust juba 1960.1970. aastail
mõningal määral siiski väärtuslikuks pidama, selle tulemusena moodustati paljudes
linnasüdametes, näiteks Kuressaares, Viljandis, Võrus ja mujal muinsuskaitsealad. Palju
väärtuslikke puithoonestusega alasid jäi siiski kaitsetsoonidest (nagu muinsuskaitsealasid
siis kutsuti) paratamatult välja. Suuremates linnades, nagu Tallinn ja Tartu, peeti
vajalikuks kaitsta vaid valdavalt kivihoonestusega linnasüdant, puumajade kvartaleid
muinsuskaitseala siin esialgu praktiliselt ei hõlmanud. Kaasaegne väärtustav suhtumine
puitarhitektuuri jõudis Eestisse suuresti Skandinaaviamaade vahendusel 1990. aastatel ja
sai valdavaks 21. sajandi algul, mil paljudes linnades on puithoonestusega elamualade
annaabi.ee 
