Viinis ta veetis palju aega uute proektide loomisega. Seal ta ka kohtus kuuluste kunstnikutega, uuris Viini arhitektuuri ja palju muud. Reis lõppeb Pariisis, kus ta elas veel kaks aastat ja töötas paljudes töökodades stažöörina. 1911. aastal reisis E.Jeanneret idasse – Kreeka, Balkani poolsaar, Väike- 1.Falle maja - esimene Aasia. Seal sai tema uurida juba linna proekt. muinsusi, folkloori, traditsioonilist majade ehitust. Need reisid kõige rohkem mõjusid Charles´i vaadetele arhitektuuri ja kunsti kohta. 1914. aastal avas ta oma esimese arhitektuuri töökoga oma isamaal. Sel aastal asutas ta oma loomingus väga olulist proekti Dom-Ino, mille printsipi ta kasutas pärast paljudes ehitistes. (pilt 2.) Kui ta kolis Pariisi juba alatiseks Charles uuris kunsti teooriat ja selle tõttu 1918. aastal ta kirjutas koos oma sõbraga A.Ozanfaniga manifesti
Athena Nike friisilt Sandaali lahti siduv Nike. 5. saj. eKr. Tähtsus rüüvoldid (kivist). Asub Arkopoli muuseumis. 2) Propüleed. Väravehitis. Athena Akropolile sai alguses ainult läbi propüleede, hiljem hakkavad tekkima trepid. 3) Parthenon Neitsi Athena tempel. Seal asus Pheidiase loodud kullast ja elevandiluust Athena Parthenose kuju (12m) Parthenon on marmorist. 92 metoopi, 15 Briti Muuseumis (1816), 1 Louvre'is. Lord Elgin Thomas Brus Elgin ostis Kreeka muinsusi. Parthenoni friisi tükke. 1816 müüs inglastele sellest kujunes Briti Muuseum. Parthenonil on 46 sammast, otsas on 8, mis on ebatavaline. Tavaliselt on 6+13, Parthenonil on 8+17. Parthenon on olnud Neitsi Maarja kirik. Kui tulid türklased, tehti sellest püssirohuladu. Veneetsalsed vabastavad Kreekat. Süütavad püssirohulao. 1687. septembris lendab Parthenon õhku. 4) Erechtheion ebasümmeetriline. 24. Karüatiid On pärit Erechtheionist. Kui on 1, siis on Briti Muuseumis
Vabariigi territooriumil. Saksa arheoloogid alustasid siin väljakaevamisi 19. saj. teisel poolel. Zeusile ja Ateenale pühendatud altari üksikud osad toimetati Berliini, kus teadlased need taas kokku panid. Praegu Berliini südalinnas, nn. Muuseumide saarel, paikneva Pergamoni Muuseumi hoone avati 1930. a. Samas muuseumihoones saame näha veel paljusid Sumeri, Babüloonia ja Assüüria mälestisi (Istari värav), Väike-Aasias paiknenud kreeka kolooniatest pärit muinsusi (Miletose turu peasissekäik) ning rohkelt vanakreeka ja -rooma skulptuure. Kui saatus teid Berliini viib, leidke kindlasti aega, et ära käia selles maailma tähtsaimas antiikmälestiste muuseumis, kus saategi imetleda kuulsat Pergamoni Zeusi altarit. Selle altari friisi skulptuurid (2. saj. e.Kr.) kujutavad stseene gigantomahhiast Olümpose jumalate võitlust gigantidega. Mõistet gigantomahhia ei tohi segi ajada mõistega tinanomahhia Olümpia jumalate võitlusega titaanidega).