Eesti muinasajal
panustesse ilmusid relvad, peamiselt odad,mida varem haudades peaaegu ei leitud. Viikingiajastul relvastus täienes. Ratsavarustusse ilmusid jalused, mis
tegi ratsaniku palju kindlamaks ja tugevamaks- oli löögi hetkel v lööki andes millele toetuda- mismõttu muutusid raskemaksja pikemaks ka mõõgad.
Ratsameeste sõjalise tähsuse tõusuga kaasnes ka nende ühiskondliku tähtsuse tõus. Peamised relvad olid siiski odad ja kirved.
11)Muinsausund: a)keha, vägi, hing, suhe loodusega
Inimene muinasusundis:
a) vägi inimese komponent, inimese hingejöud, millega ta möjutab teisi inimesi, seda kasutati nöidumisel, manamisel. Väge oli köige rohkem
pilgus ja sönades. Arvati, et palju väge oli ka inimese kehaeritistes: higi, pisarad, kööm, ila, väljaheited. Palju väge oli ka kiiresti kasvavates
kehaosades: hambad, juuksed (orjad aeti kiilakaks), küüned. Eriti palju väge nöidadel