Eesti muinasaeg
Teine teooria, mis võidab
järjest rohkem poolehoidu, selgitab rahvuse kujunemist läbi ühe suure rahvastikurände peale
viimase jääaja lõppu. Esmaasukateks peetakse Kunda kultuuri elanikke. Arvatakse, et nöör-
ja kamm-keraamika kultuurid jõudsid siia väikeste inimrühmade läbi. Tänapäevaste eestlaste
keelele ja välimusele on avaldanud mõju kokkupuude idapoolseste sugulaste, germaani ja
balti hõimudega muinasajal ja hilisemalt ajalt kõik muud rahvad, kes me üle valitsenud on.
Muinsaja tööriistad:
Talb - suurte pakkude lõhestamiseks (nagu kiil)
Ahing - sakilise servaga kalapüügiriist
Tuur - sarvest tööriist jää lõhkumiseks
Harpuun - luust/sarvest tööriist sakilise servaga
Kõõvits - Tulekivist tööriist naha töötlemiseks
Uurits - nagu tänapäeval naaskel
Kultuuride võrdlus
1)Kunda kultuur vs kammkeraamika kultuur
S: Mõlemas kultuuris rajati asulad veekogude äärde. Küttimine, kalastamine ja korilus olid