Eesti murded Referaat
1999b, osaliselt Pajusalu 1996, Pajusalu jt 1999, Grigorjev jt 1997, Velsker
2000, T. Iva 2002), saarte murde häälikujoonte, sõnavara ja kontaktide uurimine
(Sedrik 1994a, 1994b, 1995, 1999, Niit 1997, 2002, Uind 2000), lõunaeesti
foneetika ja fonoloogia (Pajusalu 1998, 2000b, 2001, Pajusalu jt
2000, Parve 1998, 1999, 2000, Teras 1998a, 1998b, 1999, 2001, S. Iva 2000a,
2000b), lõunaeesti morfosüntaks ja sõnavara (Pajusalu, Muiniece 1997,
Metslang, Pajusalu 2002a, 2002b, S. Iva 2002), ajaloolise Võrumaa kohani201
med (Saar 1998, 1999, 2001, Faster, Saar 2002), murdesüntaks (Lindström
1997a, 1997b, Hennoste 2002), rahvalaulude murdekeel (Niit 1997), eesti
murdeliigenduse ja allkeelte üldküsimused (Pajusalu 1992a, 1999a, Pajusalu
jt 2002, Hennoste 2000). Murrete uurimisel on hakatud rakendama
sotsiolingvistika kvantitatiivse paradigma ja optimaalsusteooria meetodeid
(vt Pajusalu 2002)