30. detsembril 1918. a ilmus Eesti Töörahva Kommuuni Siseasjade Valitsuse ''Kultuuriajalooliste ja kunstiväärtuslike esemete kohta'', millele tuginedes määrati alates 1. jaanuarist 1919. a kultuuripärandi kaitse ajutiseks vastutavaks korraldajaks Tartus ja lähiümbruses skulptor Jaan Koort, kes oli ühtlasi ka esimene eestlasest muinsuskaitse juht. 1920. aastatel toimusid Tallinnas tõsised vaidlused pärandi nn. ennistamise üle. 19. juunil 1925. a võttis riigikogu vastu ''Muinasvarade kaitse seaduse'' 21 paragrahviga ja loodi Muinasnõukogu, mille ülesanne oli luua muinasvarade register. 12. augustil 1936. a kuulutas Konstantin Päts dekreedina uue ''Muinasvarade kaitse seaduse'' 35 paragrahviga. Seadus nägi ette usaldusmeeste võrgu loomist, kitsenduste täpsustusi jne. 1944. a loodi MN Arhitektuuri Valitsuse juurde muinsuskaitse osakond, millest omakorda kasvas välja ka Vabariiklik Linnaehitus- ja Arhitektuurimälestiste Kaitse Valitsus. 10. juuli 1945
Tegutses aktiivselt rahvuslikes seltsides ning tegi kaastöid ajalehtedele. Jaan Jungi võib pidada esimeseks eestlasest arheoloogiks (täiendas end muinasteaduste alal nii Soomes kui ka mujal Vene impeeriumis). Ta uskus eestlast kultuuri olemasollu muinasajal. Oma tööst ja seltsitegevusest vaba aja pühendas ta Eesti koduloo uurimisele, eriti huvitasid teda vanad linnamäed ja kalmed. 5. Mis aastal anti välja esimene Eesti muinsuskaitseseadus? 1925. a (Muinasvarade kaitse seadus)/ 1994 a. 6. Mis aastal kinnitati Eestis ajalooliste linnakeskuste kaitsetsoonid? 1973. a
annaabi.ee 
