Rootsi aeg Eesti-ja Liivimaal
kuhu kuulus kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine, häbipingil põlvitamine,
mitemsugused rahatrahvid jm, mis aga ei aidanud luteri usku eestlastele
vastuvõetavamaks muuta
Luteri kiriku võitlus väärusuga
Märgatavalt paranes pastorite haridustase: enamus pastoreid olid ülikooli
haridusega ja jutlusi suudeti pidada eesti keeles.
Koguduse majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse voormündrid ning
see lähendas talupoegi kirikule
Kuna pastoritel ei olnud kerge võõrutada talurahvast muinasusunditest, siis
nad hävitasid taaskasutusele võetud ohverdamispaiku.
17. sajandil jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks. Keskajal oli
eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest võõrutamine
ei olnud luteri pastoritele kerge ülesanne. 1642. aastal leidis Urvaste
kihelkonnas Osulas aset Pühajõe mässu nime all tuntuks saanud sündmus,
mille käigus talupojad hävitasid Võhandu jõele ehitatud mõisa vesiveski, kuna
annaabi.ee 
