Vaimuelu varauusajal: Rootsi ja Vene aja sarnasused ja erinevused
Seal pidas vaimulik jutlust,
luges ette ilmaliku võimu korraldusi ning oma ajastu tava kohaselt ka patustanud inimeste nimesid,
et neid koguduse ees manitseda. Luterliku kiriku organisatsioonilne ülesehitamine sai alata alles
Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Liivi sõja tagajärjel olid kirikuhooned purustatud ja
rüüstatud, enamik kogudusi jäid ilma õpetajata. Peale ainelise kahju võtsid talurahva hulgas taas
maad muinasusukombed ja ebausu ilmingud. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti
ristimisest ja kiriklikust abielulaulatusest. Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel
ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering. Ta töötas välja ajastule iseloomuliku range kirikukaristuse
süsteemi, kuhu kuulus kiriku ukse ees jalgade pakkupanemine, häbipingil põlvitamine,
mitmesugused rahatrahvid jm, mis aga ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvõetavamaks muuta.
annaabi.ee 
