a avaldas muinsuskaitsealase kirjutise, kus toonitas ühiskondlikku kaitse ja usaldusisikute võrgustiku loomise vajadust. 1914. a esitas käsitluse linnatuumikutest kui tervikutest, linnaplaanist kui ajaloolisest ürikust ning muinsuskaitsest ja muinsuste hooldusest. 4. Milline on Jaan Jungi tähtsus Eesti muinsuskaitse ajaloo kujunemisel? Tegutses aktiivselt rahvuslikes seltsides ning tegi kaastöid ajalehtedele. Jaan Jungi võib pidada esimeseks eestlasest arheoloogiks (täiendas end muinasteaduste alal nii Soomes kui ka mujal Vene impeeriumis). Ta uskus eestlast kultuuri olemasollu muinasajal. Oma tööst ja seltsitegevusest vaba aja pühendas ta Eesti koduloo uurimisele, eriti huvitasid teda vanad linnamäed ja kalmed. 5. Mis aastal anti välja esimene Eesti muinsuskaitseseadus? 1925. a (Muinasvarade kaitse seadus)/ 1994 a. 6. Mis aastal kinnitati Eestis ajalooliste linnakeskuste kaitsetsoonid? 1973. a
Jens Jacob Asmussen Morsaae oli samuti oluline. Oli Thomseni assistent. Käis ka ise muinasobjekte kaevamas. Kui Morsaae isa surma sai sattus Morsaae finantsilistesse raskustesse ning tahtis praktika eest raha saada. Kuningad toetasid muinasaja uurimist . Tal õnnestus siiski vahendeid leida, hakkas käima naabermaades. Nägi , et nendes maades on muististel eripärad, kuid neil on ka sarnaseid jooni. Võrdleva arheoloogia rajaja. Jacques Boucher de Perthes 19 saj, läks ajalukku muinasteaduste alal Puudus otsene eriharidus. Perthes oli tolliametnik , kes peale tööd käis jalutamas kruusakarjäärides, kust ta leidis kummalisena tunduva loomaluid mitme kihi kruusa alt. Leidis ka mitmeid esemeid, mis hakkas teda paeluma. Pethese peamiseks saavutuseks oli see ,et ta avastas väga vanad muistised statigraafilise meetodi(esemete leiukohta ja kihti abil üritakse vanust kindlaks määrata) abil . Augustus Henry Pitt Rivers
annaabi.ee 
