Eesti ajaloo historiograafia
Juubelite puhul riigimeeste autobiograafiaid ja
üldistatumaid kirjutisi.
Väeosade ajaloost
Vajadus suuremate ülevaadet pakkuvate teoste tegemine. Eesti rahva ajalugu
vihikute kaupa 14 vihikut 1932-1937 välja antud, kommertslik müük jäi
lõpetamata. Viimased jäid tegemata, käsitlus katkes 19. sajandi lõpul, teiste
teemade puhul 19. sajandi lõpul. Nelja autori töö Juhan Libe, August Oinas
(ajakirjanikud), Henrik Sepp, Juhan Vasar (ajaloolased). Muinasteaduslik osa nõrk.
Kriitika. Eesti Ajalugu I anti välja Kirjandus Seltsi poolt. Pidi olema nelja köitena,
kolm jõudis kirjutada, jõudis Põhjasõjani. Ka Põhjasõja peatükk valmis aga
poliitilistes oludes peeti targemaks välja jätta. Tegijate ring umbes 20 inimest,
juhtivamad ajaloolased va konkureerivad (Sepp ja Vasar), etnolooge,
keeleteadlasi, kes andsid laiahaardelise ülevaate. Oma aja parimal tasemel.
Hans Kruus 1930. aastatel ärkamisaja pärandusest, millest lähtuda kodumaa