Välja hallist argipäevast
suure viha ja pettumusega koju tagasi, et Nipernaadile ebareaalse idee pärast kätte
maksta. Nad panid Toomase lukustatud majas põlema, kuid too pääses majast välja,
aitas neil tulekahju kustutada ja lahkus vendade poolt edasi oma eluteele. Nipernaadi
ei kahetsenud oma tegu, vastupidi, ta jäi endaga väga rahule, et sai midagi põnevat
teha ning ta oli suutnud vendasid veenda, et omas kodus on ikka kõige parem.
Järgmisena kehastas Nipernaadi end muinasteadlasena, põnevuse nimel oli
ta võimeline valetama ning jutustas jõe ääres Katile muinasjuttu, kuidas kunagi
muinasajal oli sinna jõkke peidetud suur kirst täis imeilusaid pärleid. Ta tahtis koos
Katiga seda aaret otsima hakata ja lubas naisele, et kui nad pärlid üles leiavad, siis
ehitavad uhke lossi ning lähevad sinna koos elama. Naine ei tahtnud algul meest
uskuda, aga jutt muutus nii meeldivaks, et Kati hakkas südames unistama nendest
kaunitest pärlitest ja uhkest lossist