Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
Maa-ala tekitab rahvuslikkuse tunnet.
Rahvusest võib rääkida kui looduse poolt antust, geneetilisest järjepidevusest. Rahvusluse idee
ärkamisajal avaldub tee ajakirjanduslike tekstide, laulupidude, seltside tegevuse ja kirjanduse
kaudu. Rahvuslus tekib 1860ndatel. Veske räägib, et rahvuslikule luulele peavad lisanduma uue aja
ehted: moodsa luule võtted. Abstraktne sõnavara ja elukaugus – olulised mõjutegurid on
antiikkirjandus ja keskaja muinasromantika (tagasivaated idealiseeritud minevikku). „Kalevipojas“
esitatud mõtted ja ideed ning Koidula looming on ärkamisaja kese. Koidula looming seisab
ärkamisaja luuletajate tekstikorpusest, sest on kunstiliselt kõrgemal tasemel. Hiljemgi võrreldi
Koidula luulet teiste kirjanike omadega.
Milline oli saksa romantismivaimus kirjutatud tekst? Kasutatakse kindlat kujundikeelt. Tekstides
korduvad motiivid: lillerikkad aasad ja luhad, õitsevad lilled ja rohetavad puud ja põõsad, vulisevad