Eesti esiaeg
20. Hilisrauaaeg 1050-1227, selle üldiseloomustus. „Läti Henriku
kroonika“ tähtsus Eesti hilisrauaaja uurimisele.
Taani, Rootsi ja Norra olid kristlikud kuningriigid ning tahtsid ka eestlaseid
ristiusustada. Viikingiks enam ei käidud.
Lõppeb Muistse Vabadusvõitlusega 1208-1227.
Tänu kroonikale teame palju konkreetseid fakte.
21. Hilisrauaaegne ühiskonnakorraldus, tea mis olid kihelkond,
muinasmaakond, vanem. Küsin ka kaarti – oska näidata
tähtsamaid muinasmaakondi ka kaardil!
Kihelkonna moodustasid teatud piirkonna talud.
Muinasmaakondi oli 8, neid juhtisid kihelkonnavanemad ühiselt.
Rävala, Harju-, Järva-, Lääne-, Viru ja Saaremaa, Sakala ja Ugandi
22. Eestlaste naabrid hilisrauaajal – tea, kes elasid Eesti aladest
lõunas (Liivlased ja latgalid) ning millised olid eestlaste suhted
nendega
Suhted naaberrahvastega olid rahumeelsed.
Lõunas: soome-ugri liivlased, balti rahvad, leedulased
annaabi.ee 
