Eesti kirjanduse ajalugu
Asetub uusromantilise kirjanduselu
taustale ja jääb sinna surmani, kuigi üldine kirjandus muutub realistlikku suunda.
Klassikaline kõrgaeg algab 1920ndate keskpaiku ja jääb sinna kuni 25 aastaks. Ühelt poolt
helge, naljaks, teisalt sünge, sümbolistlik ja impressionistlik kallak.
Looming:
Muinasmaa ilmselt pole kõige tuntum, kuigi ka hiljem trükitud. Suvitusromaan, rändav
tüüp, kes hiljem Nipernaadi romaanis.
Purpurne surm sama lugu mis Muinasmaaga, aga neist saavad alguse mingid
tekstitüübid. Gailit on üks õuduskirjanduse varasemaid autoreid.
Viimane romantik iseenesele viitamine, aga raamatus on samanimeline novell ja
peategelaseks Kukk (Gailit on läti keeles kukeke)
Karge meri loodusromantika karmim pool, 30ndate rannakirjanduse kontekst
9. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 192944.
1) Ajaloolise proosa laine (1934)
Kippel loomingutee jäi nii lühikeseks, et ta ei jõudnud näidata, mida suudab