TÄTOVEERIMINE
märkisid oma kehad erinevate loomafiguuridega, et alasti olles tekitaksid need nägijates
hirmu”. Üks kohalik ülestähendus Rooma järgsest perioodist kirjeldab tätoveeritud nahka, kui
gruppi kuuluvuse tõendajat, positsiooni rõhutajat, ameti või kutse määrajat läbi vastavate
märkide: „Kõik britid värvisid oma keha woadiga (ladina keeles Ivatis tinctoria: taim, mille
lehtedest sai sinist värvainet), mis andis neile palju kohutavama välimuse lahingus”.
Muinaskeldid aga seevastu ei kasutanud kirjalikku allikate talletamist, seega on vähe teada
nende tätoveeringute tähendusest. Suurem osa kaasaegseid keldi kujundeid on pärit Irish
Illuminated Manuscriptidest VI ja VII sajandist. See on aga palju hilisem periood, kui oli
keldi tätoveeringu kõrgaeg. Kujutisi iidsetel raidkividel ja metallesemetel võib võrrelda
nendega, mis olid kasutusel tätoveeringutena.
Fakt on see, et tätoveerimine oli kuni 20