Eesti uusaeg (1710-1900)
Kuulutab, et see aeg ei ole
enam kaugel. ÕES tegevuse raames hakkab kujunema ka Kalevipoja idee. Idee autor
on paljuski Faehlmann ise. Mitte ei tegele vaid Kalevipojaga, vaid püüab eestlastele
kunstmuinasjutte, -mütoloogiat luua. On kogunud ka folkloori, sealt saanud oma
muistsetele kangelastele sisu. On pöördunud ka naabermaade poole (Soome
mütoloogilised tegelased ning antiikkangelased, et nende isikuomadusi, saatusi ja
saavutusi eesti muinaskangelastele külge pookida). Tegemist eesti
kunstmuinasjuttudega, mis vormistatakse kõik saksa keeles. Ette kanti esialgu just
ÕESis. 1839. aastal kõneõhtutel võetakse Kalevipoja teema üles, mitte ainult
Faehlmann üksi, vaid ka teised aitavad ta tulevase eespose piirjooni paika panna.
Seltsi juures on teisigi tegelasi. Üks, kes aktiivselt ÕESis kaasa lõi, oli Kreutzwald.
Viimane seab oma eesmärgiks eestikeelsete raamatute väljaandmise, eelkõige õpetlike