Jaan Krossi raamatus ,,Keisri hull" võtab Timo ette julgustüki ja saadab keisrile kirja, milles kristiseerib ühiskonnakorraldust impeeriumis. Timo ei ole rumal ega hull, ta on tark, eluga rinda pistnud ja otsusekindel mees, kes ei näe kõike ainult omaenese mätta otsast. Timol oli julgust ja tahtmist läbi viia otsuseid, mis tol hetkel kõrvaltvaatajale hullumeelsed võisid tunduda, kuid sisimas paljud seda ootasid. Ja nagu igas muinasjutuski juhtub- leidub keegi kuri, kes otsutab kõik head plaanid nurjata(raamatus on selleks tegelaseks keiser). On ka inimesi, kellel on ühiskonnast erinev arvamus, kuid neil puudub julgus ja tahe midagi teha, nad lihtsalt ootavad ja loodavad. Võib luua veel ühe grupi: need, kes arvavad, et olukord neid ei puuduta ja palju tähtsam on see, kes naabritüdrukule kosja tuleb. Kuid seesamune Timo, julge, tugev ja tark mees, tahtis head just nimelt
tegelase sümbol. Eesti loomamuinasjuttudes sagedamini esinevad tegelased: rebane salakaval, kaval, nutikas; hunt tölp, rumal, ahne; karu tugev; jänes kaval, kiire. Eesti loomamuinasjuttudes esineb mitmeid linde (just eesti muinasjuttudes!): kaaren, ronk, harakas, vares jt. Loomamuinasjutt on väga palju mõjutanud Euroopa kirjandust, näiteks 17. sajandil tekkis loomamuinasjuttude põhjal valm (kui mitte arvestada antiikaja suuri valmimeistreid). Ka valmis (nagu muinasjutuski) on tähtis loomade kaudu edastatud "iva"; valm on aga lastele raskesti mõistetav, sest seda peab selgitama, muinasjutu sõnum on seevastu läbipaistev. · Imemuinasjutud fantaasial on suur osakaal, samuti väljamõeldud imemomendil; miljöö on üleloomulik, väljamõeldud (ehkki võib esineda ka reaalset olustikku). Imemuinasjuttude tegelaskond omab imelisi, üleloomulikke võimeid. Kasutatakse esemeid, millel on imettegevad võimed
annaabi.ee 
