,,Maailma lõpus" Friedebert Tuglase novell ,,Maailma lõpus" jutustab armastusest ja selle olemusest. Autor kasutab väga palju sümboleid, mis annavad lugejale selge pildi sellest, milliseks võib armastus kujuneda. Tuglas on novelli kirjutamisel lähtunud enda ja tema armastatu Underi suhetest. Novelli peategelaseks on merehädaline, kes seilab läbi pimedusemüüri ning satub muinasjutulisele ja romantilisele saarele, kus elavad targad lambad ja sinised linnud, kes ei laula ehk üleloomulikud olendid, kes on müütidele iseloomulikud. Saar oli aga eriline selle poolest, et seal elasid hiiglased. Novelli jutustatakse merehädalise vaatepunktist. Mees kohtus saareelanike ehk hiiglastega. Kuna armastuses ei saa südant sundida, armus mees hiiglase tütresse. Nende vahel tekkisid tõelised tundepuhangud, nende mõistes armastus. Neitsi ja merehädaline tundsid vaid
ning ei jaksa emaga peaaegu rääkidagi. Sündmused toimuvad peamiselt öösiti, viirastuslikus kuuvalguses. Jubedam tragöödia tuleb, siis kui Maret enda poega matab ja saab tuttavalt teada, et maetu polnud avatavasti tema poeg, vaid tolle mõrvar. Samas jääb naisele mõistatuseks, kes oli ikkagi see mees, keda ta südamest põetas. Traagika ja fantaasia tuleb välja ka Tuglase novellis ,,Maailma lõpus". Merehädaline, kes seilab läbi pimedusemüüri ning satub muinasjutulisele ja romantilisele saarele, kus elavad targad lambad, sinised linnud, kes ei laula ning hiiglased. Kuigi tegemist on armastuslooga hiiglasneiu ja üksikule saarele sattuja vahel, lõpeb lugu kurvalt. Mõistatuslikus teeb selle see, et sellel saarel ei suhelda rääkides. Üksnes silmadest ja tegudest loetakse mõtteid välja. Armastus on saarele sattuja jaoks liiga tundeline ja tugev ning aja möödudes merehädaline
John helistas Jimmyle. Jimmy oli Johni kõne üle õnnelik ja nii oli bassisti probleem lahendatud. John Paul Jones võttis ansamblisse kaasa ka oma muusikalised saavutused. 4 Leida tuli veel laulja ja trummar. Kõik head noored lauljad olid hõivatud ja sai selgeks, et Londonist ei õnnestu sobivat inimest leida. Siis levis läbi teiste muusikute kuuldus ühest Birminghami lauljast, kellestki muinasjutulisele printsile sarnanevast Robert Planti nimelisest pikast blondiinist. Saabus 1968. aasta suvi. Sellel ajal saabuski Plantile Londonist Peter Grantilt telegramm. Telegrammis oli öeldud, et ta helistaks Grantile. Kutse oli vajalik, sest Robert ei saanud vaesuse tõttu telefoni lubada. Pärast telefonikõnet sõitis Peter Grant koos kahe muusikuga laupäeval Birminghami, kus Robert Plant laulis õhtul ühes tehnikumis.
annaabi.ee 
