Hans Christian Andersen
Anderseni esialgsed muinasjutud pärinesid tema lapsepõlves kuuldud lugudest. Andersen tõi
huviorbiiti tagasi sellist laadi muinasjutud, mis põhinesid autori lapsepõlves kuuldud lugudel
4
ning kirjutas sellist sorti muinasjutte seeriatena. Esialgu oli nendest raske aru saaada, sest
tõlkimine oli keeruline ning huumorist ja tõsidusest võis erinevalt aru saada.
1835. aasata jooksul avaldas Andersen esimese järjejutu oma aegumatust
muinasjutukogumikust .Enamik järgmistest jutudest avaldati aastatel 1836 ja 1837.
Kogumik koosnes üheksast muinasjutust, mille seas olid ka: „Tuleraud”, „Printsess
herneteral”, „Pöial-Liisi”, „Väike merineitsi” ja „Keisri uued rõivad”. Nende muinasjuttude
väärtus oli teadmata, seega müüdi need odavalt. Peale seda kui ta 1837. aastal Rootsit
külastas, sai ta inspiratsiooni Skandinaaviamaadest, mis pani teda kirjutama luuletusi, mis