Inimene pole kunagi segamatult rõõmus
kaugele kodust ja oma lähedastest, kaotatakse elu või halvemal juhul parim sõber. See
õnnelik, kel sõjakoledustest pääseda õnnestub, aga ei põgene eal nendest mälestustest.
Tegelikult pole inimene kunagi rahul sellega, mis tal on. Kõige labasem näide oleks see, et
kui sajab vihma, on paha, sest on külm, pime ja kõle ning kui paistab päike, siis on palav ja
liiga ere. Keegi ei suuda kunagi täita inimese soove. Maailm on nagu see armsaks saanud
vene muinasjutukene sellest, kuidas vanamees püüdis kinni kuldkala ja naine soovis võimsaid
soove, kuni lõpuks redutas oma puust onnikeses edasi, sest ahnus ajab ju upakile. Sama on
rahaga, mida inimesed endale alati juurde ihkavad, kas siis ausamal või vähem ausamal viisil.
Kunagi ammusel ajal tekkis vajadus ühtse vahetusväärse järele, mispeale loodi raha. Rahana
on kasutatud erinevaid väärtusi: alates Saamide oravanahkadest, lõpetades teokarpidega
Kariibi mere saartel
annaabi.ee 
