TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD
rohkem kunstniku fantaasiale kui muinasjutuks saanud legendile.
1957. aastal Inglismaal välja antud raamatu”The Fairy Tales of Charles Perrault” eessõnas
leiab Geoffrey Brereton, et kuigi muinasjutud (fairy tales) on mitmeti tõlgendatavad, näitavad
nad siiski kindlat usku haldjatesse (Brereton 1957:xi). Samuti oli muinasjutt turvaline vorm edasi
andmaks kunagisi paganlikke uskumusi, mida kristlus välja tõrjuda üritas. (Brereton 1957:xii)
Muinasjutuhaldjate vasteks on funktsiooni poolest feed (fay, fairy), sest muinasjuttudes on
enamasti tegu naissoost kaunite olenditega, kes teevad vastsündinutele kingitusi ja/või
ennustavad/määravad nende tulevikku, aga ka aitavad oma väljavalituid (ristilapsi) hädas
(“Okasroosike”, “Tuhkatriinu”). Muinasjuttudes toimub ka haldjate kohandamine kristlusega –
nad seotakse Kirikule tähtsate sündmustega, nagu ristimised ja pulmad.
annaabi.ee 
