Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
4) raamat peab sisaldama probleemi ja probleemist tuleb alustada;
5) üle lehe servast servani värviline illustratsioon (mõni lehekülg võib olla ka ilma
tekstita);
6) probleemile peab olema lahendus. (Manushkin 2001).
Vilep on oma loomingus selle seminari õpetusi Eesti oludele kohendades arvesse
võtnud. Oma raamatuid adresseerib ta küll veidi laiemale vanusegrupile (5-10a). Lapse
arengus lugejana vastab see muinasjutueale. Sellel ajal eelistatavad tekstid on
muinasjutud, milles võluline põimub tõepärasega, samuti on sellele vanusele tunnuslik
22
omalooming, riimimise ja fantaseerimise lõbu. (Müürsepp 2003: 16). Seda liigitust
silmas pidades on Vilepi looming adressaati arvestav. Ameeriklaste koolitusest pärineb
Vilepi kindel veendumus värvilise ja parimal juhul üleleheküljelise illustratsiooni