Muinasaeg eestis
hakati kuduma kandast, kasutati tulekivi, venekujulised kirved, talvel kaeti keha
nahaga, kasutati kivist tööriistu, arenenud ilumeel
Linnused
Millal ? 8.sajandil esimesed .
Miks ? Et kaitsa oma väärisesemeid (pronksi). Sinna põgeneti ohu ja sõjalise konflikti
pärast . Linnustel ei elatud.
Millised? Mägilinnused (Otepää), neemiklinnused (voorte peal, Neeruti, Jäneda), ringvall
linnused (Valja) ja Kalevipoja sängi tüüpi linnused (Alastkivi)
Eestlased elatusid muinasjal jahis, kalapüügist ja vähesel määral põllumajanduseest.
Eestist veeti välja puitu, vilja, karusnahku, kuivatud liha, mesilasvaha. Sisse veeti soola,
rauda, vähe suhkrut.
Haldusjaotus
Külad, kihelkonnad, muinas maakonnad. Küla kõige tähtsam mees oli külavanem.
Eestis oli 45 khk. Igal maakonnas oma malev ehk sõjavägi. Külade tüübid : hajaküla,
sumbküla, ridaküla .
annaabi.ee 
