Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus
Vähehaaval
hakkasid eri maailmajagudes kujunema inimrassid- negriidid, europiidid ja mongoliidid.
Kõne tekkimine: Tööriistade valmistamine arendas inimese eellaste mõtlemist ja sellest suurenes ka
nende aju maht. Oma mõtteid ja ettepanekuid üritati kaaslastele teatud häälitsustega edasi Varasemate
inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist, alles tarkinimesel arenes heatasemeline
häälikuline kõne.
Muinasinimeste elukorraldus: Inimeste põhitegevuseks oli küttimine ja kalapüük. Näljast aitasid
välja ka marjad, seened, pähklid jms. Seega oldi loodusega väga tihedalt seotud.
Kunsti teke: Esimesed joonistused kraabiti luule, sarvele või kivile. Mõni aeg hiljem hakati tegema
koopamaale. Tuntumad koopad ja ka kõige rohkem uuritud koopad on Altamira Hispaanias ja
Lascaux Prantsusmaal.
Maaviljelus: Inimkonna arengus toimus murrak: algas üleminek anastavalt majanduselt
viljelusmajandusele