Jumestuse ajalugu
üldse. Informatsioon loodusrahvaste kehamaalingutest tugineb umbes 20 000 a eKr
pärinevatele haualeidudele. Uusimate uurimuste väitel on esimesed teated dekoratiivsest
kosmeetikast pärit ajast 70 000 a eKr Ida Aafrikast (Peter Beaumont, J.C. Vogel).
Muinasindia
Induse jõe ümbruse metsades teostatud väljakaevamiste käigus on leitud märke sellest, et
nii mehed kui naised on end jumestanud juba umbes 5000 aastat tagasi. Pühad tekstid
loetlevad jumestuse nende 64 kunsti hulgas, mida muinasindias traditsiooniliselt
väärtuslikeks loeti. Ilu rõhutamist peeti Indias töö täiendamiseks, mitte halvustamiseks.
Indias oli eraldi iluravijate ametiseisus, mida nimetati ganikaks.
Näomeik oli osa hommikusest tualetist. Ehkki jumestus oli algul ainuüksi näitlejate
pärusmaa, levis see õige pea ka igapäevaellu. Nägu puuderdati valgeks seguga, milles oli
jahu, tärklist ja kannikesejuurt. Segu oli voolav ja moodustas näole justkui krohvikihi.