Toit Muinaseestlased toitusid tervislikult. Ja kuna poest süüa osta ei saanud, tuli toidukraam kõik ise kasvatada või küttida. Eestlaste praegusaja igaõhtust toitu kartulit muinasajal veel ei tuntud. Siis kasvatati hoopis naerist, kapsast, läätsi, ube ja herneid, keedeti jahukörti, küpsetati rukki-, kaera- ja nisukakukesi ning veristati loomi. Sool oli Muinas-Eestis toidus suhteliselt harv külaline. Magusaks tehti roogi aga enamasti meega. Perekond Muinaseestlastele oli perekond tähtis. Kõige tähtsam oli isa. Tema võis karistada ja ning oma tüterdele peigmehed valida. Perenaine ei tohtinud käia üritustel, seda tegi ainult peremees.
________________________________________________________________________________ 12.Kas eestlaste sõjaline tase oli muinasaja lõpul piisav vallutus katsete tõrjumiseks? Näited Jah oli . Eestlastel oli ehitatud suured ringvall-linnused , millel oli vahepeal isegi mitu väravat. Kasutati odasid , sõjakirveid, vibusid ja nooli. Oli moodustatud ka malevaid. Eestlased olid valmis rünnakule vastu astuma ja nägid selle jaoks igati vaeva. 13.Miks olid muinaseestlastele tähtsad tuuleõhk, maa, vesi ja tuli ? Tuuleõhk oli puhastava toimega ( nt rajati külakiike küngastele , kus oli suur tuul ) . Maa oli viljakuse ja jõu sümbol ( maa andis vilja ) . Veel oli rahustav toime , vulin . ( allikat peeti pühaks ). Tulel oli samuti puhastav toime ( jaanitulel hüpati üle lõkke) 14.Milles lahknevad arheoloogide arvamused ühiskondlike suhete kohta muinasaja lõpul? Millest on need arvamused tingitud ?
Pikapeale võeti kalapüügi ahingute ja harpuunide kõrval kasutusse ka õnged ja võrgud. Hakati harvendama metsi, et lagendikele kasvav võsa jahiloomi ligi meelitaks. Niisiis lähemalt kõigemalt korilusest ja korilastest. Korilus on maailma vanim tootmisviis ühiskonnad. Vanimaks võib teda nimetada juba seetõttu, et on võimalik abivahenditeta, põhimõtteliselt samal viisil koguvad toitu loomadki. Eks just taoline loomade kombel mõtlemine oligi muinaseestlastele ja nende nn. loodusrahva päritolu eeskujuks. Korluse alla mõistame me aga marjade, puuviljade, seemnete, juurte, mugulate ka pisiloomade, putukate ja muu sarnase loodussaaduse korjamist toiduks. Algmajanduses oli korilus küttimise ja kalastuse kõrval mõningalt isegi tähtsam tegevus, kuuludes tavaliselt naiste ja laste tööde hulka. Kuid korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma, sest toitu ei jätkunud. Korilased suudavad end elatada vaid väga hõredalt asustatud maal.
annaabi.ee 
