Haridus Eesti kultuuris
Töönarkomaania on kasvatuses väga oluline moment.
Valitses loodusrütm 4 aastaaega. Talu teadis kuufaasidest, inimestel oli argiaeg ja
peoaeg (so. Sakraalne peoaeg) rituaalid. Tähtsad nädalapäevad nt. hingamisepäev.
Kõige tihedam rütm oli öö-päev (pime ja valge aeg) hommik, lõuna, hilislõuna, õhtu
jne. andsid psüühilise loksu.
Ühistöörütm oli ka kalendrisse sisse kirjutatud. ,,Mis peremees see on, teised juba
külivad, tema ei tee midagi!"
Tähtis oli muinaseestlasele loodus, folkloor, sõna targalt kasutamine. Iga sõna oli tähtis:
valetamine, kurja ligi kutsumine, tühja jutu rääkimine, vandumine, vande murdmine
olid väga tähtsal kohal. Luulelooming oli suuline, kuna ei teata, et eestlased oleks kirja
kasutanud. Kirja algne tähendus on hoopis muster, kaunistus. Luule tähtsaim erivorm oli
regivärsiline rahvalaul.
Vanapagan oli kurjuse kehastus.
Sepp = maag. Tuli, vesi ja raud ei ole mitte kui tööriistad vaid tapariistad.