Muinaseestalse elu-olud Surnute austamine Surnud esivanemate hinged olid muistsetel eestlastel au sees. Surnule pandi kaasa mitmesuguseid tarbeesemeid ja toitu. Hingi pidi samuti kostitama,sest usuti, et aeg-ajalt käivad nad elevatel külas. Üleloomulikud jõud Esivanemate jaoks oli kogu loodus hingestatud ja elav. Üleloomulikud jõud ümbritsesid inimesi igal sammul. Nendelt või oodata nii heab kui ka halba.Selleks, et loota nähtamatutele jõududele- haldjatelt ja jumalatelt- abi või lepitust, toodi neile ohvreid. Riided Alustades väljanägemisest, tuli muinaseestlastel valmistada endale mõistagi rõivad. Kanti linast särki mehed lühemat, naised pikemat. Meestel olid särgi all linased või villased püksid. Aluspesu muinasajal polnudki. Särgi peal kanti umbkuube ja külmema ilmaga ka sõba ehk suurrätti. Jalas olid nõeltehnikas valmistatud sokid või jalasidemed, nende peal nahast pastlad või saapad. Kangad kooti ...
– Vanim teadaolev paik on Pulli asula 3. Mesoliitikumis toimus meie aladele 3 erinevat sisserännet. + 4. Eesti keeles on tänaseni sõnu, mis pärinevad nn protoeurooplastelt. + 5. Kammkeraamika kultuur seostub soome-ugrilastega. + 6. Maaviljelus jõudis Eesti territooriumile nn venekirveste kultuuriga. + 7. Muinasaja lõpul kasutati kõikjal raua saamiseks peamiselt kohalikku maaki. + 8. Eestlaste esmamainimine seostatakse Tacituse kirjutises „aestide“ nimetamisega. + 9. Muinaseestlane pidas ennast üheks osaks loodusest ja uskus, et isegi kividel on oma hing. + 10. Muinaseestlane uskus, et kõik elusolendid omavad erilist väge, mida leidub eriti veres ja peas. - Muinaseestlane uskus, et kõik elusolendid omavad erilist väge, mida leidub juustes, hammastes, südames, küüntes kuid mida leidus ka teatud looduslikes objektides, paikades või taevas, samuti sõnades. 11. Eestlaste usundis puudusid nn suured jumalad. + 12