Vana-Liivimaa
piiskopi juures). Seda juhtisid 12 toomhärrat. Osadel toomhärradel olid veel omakorda ametid, et nad saaksid
vastutada ühe või teise probleemi eest. (Tea toomhärradest SKOLASTIKUID.)
Keskaja lõpuks oli Eesti maapirkondades kirikukihelkondi 97. Esialgu moodustati need muinasaegsete
kihelkondade baasil, kuid aja jooksul toimus muinasaegsete kihelkondade jagunemine. Selle kirikukihelkonna
keskuseks oli kihelkonna kirik. Kui neid hakati ehitama, siis need ehitati MUINASAEGSETESSE
pühapaikadesse, sest:
1. Seal oldi harjutud käima;
2. Võeti uue kiriku ehitamisega ära võimalus sinna vanu "jumalaid" teenima minna.
Preestrid, kes tegutsesid, olid sakslased ja eesti keele mõistmine ei pruukinud neil mitte just kõige parem olla,
kuid aja jooksul nad seda siiski suutsid. Jumalateenistused olid LADINAKEELSED. Vb mõned jutulused olid
emakeeles, kuid arevstades seda, et keeletase preestril polnud hea, siis oli neid üpriski vähe.
Preestrid: