Teaduste Akadeemia liikmed · Germaani filoloogia rajajad, uurisid saksa keelt, luulet, ajalugu ja rahvajutte · 1819-1837 ,,Saksa keele grammatika" (J. Grimm) · 1834 ,,Reinhart Fucks (J.Grimm) (ek ,,Reinuvader Rebane" sisaldas ka 6 eesti rebasejuttu) · 1812-1815 ,,Kinder- und Hausmärchen" (,,Laste- ja kodumuinasjutud) · 1838 ,,Das Deutsche Wörterbuch" (Saksa sõnaraamat, valmis 1961.a., 32 köidet) · Grimmide muinajuttude eesmärgiks oli autentsuse säititamine. W.G. töötles muinasjutte ainult kirjanduslikult.
ja juhuslik. 6. Kõrvuta psühhoanalüütilist ja strukturalistlikku lähenemist müütide uurimisel. Psühhoanalüütiline lähenemine näeb müüdis kajastuvat kollektiivset arhetüüpi, kes kajastub müütides ja unenägudes (Jung), Freud nägi müütide ja unenägude vahel seost, nad on maailma projektsioon. Otto Rank nägi müüdis kangelase tüpoloogiat. Strukturalistlik lähenemine näeb Vladimir Proppi nägemuses seost muinajuttude ja müüdi vahel, mõlemad põhinevad samal süntagmaatilisel skeemil. 7. Too välja allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid. Enamus allkimaterjalist on hiline folkloorne ainestik ja seda alates 18.saj. Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus Suurem tähtsus lingvistilistel ja folkloristlikel rekonstruktsioonidel
annaabi.ee 
