V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
tooniga, «kas pole veetlev tütarlaps! Mis te arvate selle kohta, armas nõoke?»
See märkus, mida peenetundelisem mees vähemalt tasasema häälega oleks teinud, polnud
selline, et see minema oleks peletanud naiste armukadeduse, mis neis mustlanna vastu oli
virgunud.
Fleur-de-Lys vastas kaptenile magusaks teeseldud põlgusega:
«Pole viga.»
Teised hakkasid sosistama.
Lõpuks pöördus tantsijanna poole proua Aloise, kes ·mtte vähem armukade polnud, oma
tütre pärast muilgi, ja ütles:
235
1
3
6
«Tule lähemale, väikseke!»
«Tule lähemale, väikseke!» kordas koomilise üleolekuga ka Berangere, kes ise vahest talle
ainult puusadeni ulatus.
Mustlanna läks aadliproua juurde.
«Armas laps,» ütles Phoebus paisutatult ja astus mõned sammud tütarlapse poole, «ma ei
tea, kas ma olen nii kõrge õnne väärt, et teie mind ära tunnete...»
Tütarlaps vaatas tema poole naeratades üles ja katkestas teda, silmades otsatu armsus:
«Oh muidugi!»
annaabi.ee 
