See mõjutab väga palju inimese iseloomu kujunemist. Kõik see kiusamine süveneb juba koolis, kus lapsed omandavad uusi teadmisi, mis võivad sellele kaasa aidata. Teismeliseeas noortele mõjub selline tagakiusamine halvasti, ning muudab nad arglikuks, mis aga teeb elus läbilöömise raskeks. Kui sul pole julgust, ei ole ka sul edukat tulevikku. Keegi ei tee tööd sinu eest ära! Lapsed ei saa ka mitte midagi ettevõtta, et sellest kiusamisest pääseda. Muigugi võivad nad sellest vanematele rääkida, aga mis see aitab? Korra riieldatakse kiusajatega, kuid see ei muuda midagi, mõne ajapärast jätkub see taas ning võib-olla isegi hullemini, kui varem. Esimese sammu saavad teha alles siis, kui neil täitub 18 aastat. Nad saavad enda nime muuta, kuid see vaevalt enam aitab, sest selleks ajaks on juba välja kujunenud inimese iseloom. Inimese nimi mängib meie elus suurt rolli, seega tänapäevaks on muutunud see
"Kuldne rõngas". Jürgens on tulnud kunagisse kodulinna ema matustele. Ta on siit paarkümmend aastat ära olnud. Leiab küll kõik olevat endistviisi, aga ei tunne end mitte millegagi seotuna. Eii kodu, aadete ega rahvusega. Apteeker Jürgens elab pealinnas ja tema hallis elus on avanemas väljavaade abielluda leivaisa tütrega. (edasi majamüük ja surmakuulutus) Tuglase lemmikvõtteid on tõelust ja unenäolikkust. (Unenägu on ju omaviisi tõeline.) Muigugi võib "Kuldse rõnga" süzeed võtta ka kui tegelase teadvuses toimunut kui Jürgensi eneseanalüüsi kujundilises vormis. Teise maailmasõja ajal kirjutas Tuglas kaks sisult ja vormilt lähedast teost. Üks on mineviku-, teine tulevikuvisioon. "Käsu Hansu noorus" : Põhjasõda on laastanud Eesti maa ja hävitanud rahvast piirini, kus selle eksistents võib lakata. "Viimane tervitus" : neljas maailmasõda on teinud lõpu Euroopa kultuurile ja tsivilisatsioonile,