Tõde ja Õigus II Terve tekst
temas on inimest, vististi on. Mis te arvate, kas härra Mauruses on pisut inimest? Mina arvan, et
ikkagi on. Ja teate, miks ja mis ajast saadik ma seda arvan? Eilsest päevast saadik, sellest
silmapilgust, kus ta teiega minu juuresolekul midagi omas keeles rääkis, mis teid muigama pani.
Mina, õpetaja, teie inimsuse eeskuju, ei muianud, aga teie tegite seda. Ka need paar venelast ja
üks lätlane jäid tõsiseks, ainult teie ühes direktoriga muigasite isekeskis. Ja siis mõtlesin ma:
temas ehk on ometi pisut inimest, kel on oma keel ja kodumaa, pisutki kodumaad, kuigi ta asub
võõral maal. Ja teate, kui teil oleks pisut kodumaad, mida armastate, -- aga pidage meeles,
ärge unustage selle nime, keda armastate, kunagi ärge unustage -- jah, kui teil oleks kodumaa,
mida armastate, siis õpiksite armastama ka Venemaad. Saksamaadki võiksite siis pisut
armastada, Saksamaad ja saksa rahvast, sakslast, mind. Õige, mindki võiksite siis pisut
annaabi.ee 
