Juudid
saj
lõpul). 1989. a loenduse andmeil pärinesid Eestis elavad juudid 72-st
Nõukogude Liidu haldusüksusest (33,6% on sündinud Eestis, sinna
hulka kuulub ka sissesõitnute 2. põlvkond). Immigrantide suurema
osa andsid Ukraina (27,6%), Venemaa (20,0%) ja Valgevene
(10,4%). Valdavalt olid need üleliidulise alluvusega tehastesse tööle
suunatud, sõjaväelased koos perekondadega, üliõpilased; oli ka
mitmesugustel põhjustel tagakiusatud teadlasi (1950. aastatel) ja
muiduseiklejaid. Eestisse tulnud juutide siinne asuala langeb
üldjoontes kokku teiste ida poolt pärit immigrantide omaga - Tallinn
ja Kirde-Eesti tööstuskeskused. Nõukogude Eesti juudid ei olnud
paikne rahvastikurühm ega ole Eesti juudid seda ka praegu. Nende
arvu suurendas jätkuv sisseränne idast ning vähendasid väljaränne ja
madal loomulik iive. Ka Eesti-sisene liikumine oli väga aktiivne,
üldiselt eelistati Tallinna.
Rahvusrühma suurus Eestis:
1881 3290
1897 3837
1922 4566