rakkudega närvikiud ja müoliinita, hallaine ja valgeaine) Tupega ümbritsetud närviraku jätkeid nimetatakse närvikiududeks. Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müoliinita kiude. Müeliinita kiude katab ainult neurogliiast koosnev neurolemm ehk Schwanni kest . Müeliinkiudu ümbritseb Schwanni kest ja sellest seespool on fosfolipiide ja valku sisaldav müeliintupp, mis liibub närvijätketele muhvitaoliste segmentidena. Hallaine ja valgeaine Kesknärvisüsteemi lõigetel eristatakse hall-ja valgeainet. Hallaine peamised histoloogilised elemendid on närviraku kehad. Nende vahele jääb närvikiudude algus- ja lõpposi ning neurogliiarakke. Valgeaine koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest. Hallaine paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt,moodustades ajukoore. Peaaju sisemuses ,valgeaines, esineb hallaine mitmete tuumadena. Seljaajus on hallaine tsentraalselt,
põhjamaade kauneimaks puuks peetav arukask, Eestis väga levinud koduõue- ja pargipuu. · Arukase heakvaliteediline, kergesti töödeldav ja hinnaline puit leiab kasutamist laialdaselt erinevates tööstusharudes. Suveniiri- ja mööblitööstuses on aga väga nõutud, üliväärtusliku, eriliselt dekoratiivse kirimustrilise ning salmilise puiduga, looduses väheesinev, muhvitaoliste tüvemuhkudega, arukase kidurakasvulisem teisend maarjakask e karjala kask (B. pendula var. carelica). Omapärase tüvevormi ja haabituse tõttu on vanemad madalakasvulised maarjakased ka väga dekoratiivsed ilupuud. 28. Sookask (Betula pubescens), madal (Betula fruticosa) ja vaevakask (Betula nana) Betula pubescens - Euroopas arukasest natuke põhjapoolsema ning Aasias mitte nii laialdase
annaabi.ee 
