Merekultuur ja etikett
kuninga(nna)t või mõnd teis kõrget isikut. Legend, miks see nii on, kõlab järgmiselt: kord
einestanud Clarence hertsog, tulevane kuningas William IV (teise versiooni järgi Georg IV),
koos ohvitseridega ühe sõjalaeva ühiskajutis. Kõrgel külalisel tekkinud loomulikult soov
toosti ütelda, mispeale aga hoogsalt püsti tõustes löönud oma kuningliku peakese valusasti
vastu kajutilaes asuvat piimi. Kui nüüd ohvitserid omakorda vastutervituseks tahtnud püsti
tõusta, ütelnud värske muhuomanik: “Palun jätta, ikka istudes, härrad ohvitserid, teie
lojaalsuses pole mul mingit kahtlust!” Kas sai see komme alguse just nii või hoopiski teisiti,
pole enam täpselt võimalik teada saada. Kuid kui vaadata seda toimingut puht praktilisest
küljest, siis kõikuvas ja tugevas kreenis oleval laeval muud võimalust üle ei jäägi kui kõike
seda istudes teha. Kes ise merd sõitnud, teab, et tormise ilmaga on vahel toolilgi püsimisega
suuri raskusi.
Lõuna ühiskajutis tormisel merel