Kirik keelas värviküllaste ja elurõõmsate riiete kandmise. Lõpliku hoobi rahvarõivastele andsid XIX saj teisel poolel toimunud suured talurahvaelu uuendused. Valdavaks sai linnamood. Muhu on saar Saare maakonnas ning on suuruselt kolmas saar Eestis. Muhu saar kuulub koos teda ümbritsevate laidudega Muhu valla koosseisu. Muhus on elav rahvakunstiga tegelev kogukond. Muhu rahvariiete valmistamine, kudumine, puidunikerdamine, rahvatantsu ja rahvamuusika viljelemine on suur osa muhulase igapäevasest elust. Sajandeid vanad traditsioonid on ajatud, elujõulised ja muhu elanike hulgas populaarsed. Muhu saare tuntumad traditsioonid on kangastelgedel kudumine ja tikkimine. Kauneid rahvarõivaid kootakse ja tikitakse tänapäevani, ning kantakse tihti pidupäevadel. Kuni 1870. -1880. aastateni kanti Muhus rõivastust, mis koosneb särgist, varem ka käistest, mustast kurrutatud seelikust-ümbrikust, põllest, argitanust, vööst, sääristest, kapetatest ja pasteldest. 19.
1951, teine täiendatud trükk 1952). aastal ilmunud teost: korraks meteoorina läbi Kommunistliku võimumasina sekkumine eesti kirjanduse lennanud Venemaa eestlase kogu kultuuriellu saavutas haripunkti 1950. Hans Leberechti kolhoseerimist kujutav jutustus aastate alguses. Eesti kirjanikest ja literaatidest “Valgus Koordis” ja noore muhulase Juhan langesid stalinistliku tagakiusamise ohvriks Smuuli “Poeem Stalinile”. Smuuli teravmeelsus isegi truud ning teenekad, nagu ENSV Kirjanike ja rikas kirjanikuanne avaldusid aja möödudes Liidu juhatuse esimene esimees Johannes nii luules kui ka proosas ja dramaturgias. Nii Semper või Varese valitsuse kunagine
annaabi.ee 
