veereostus (laevad, naftatankerid, torujuhtmed) Eestis toimub põhiosa reisijate- ja kaubaveost autotranspordiga Autostumine on üks riigi arengutaseme näitajaid Transiitvedude transpordiliigid: 1) raudteetransport 2) maanteetransport 3) veetransport (eelkõige just mere kaudu) Kaubasadamad Eestis: 1) Muuga (see on ka suurim ja moodsaim) 2) Paldiski 3) Sillamäe Praamisadamad, mis ühendavad mandit Muhuga: Virtsu-Kuivastu Praamisadamad, mis ühendavad mandrit Hiiumaaga: Rohuküla- Heltermaa Muhult Saaremaale pääseb põhimaantee kaudu Õhutransporti kasutatakse inimeste, posti ning kiiresti riknevate ja kallite kaupade veoks
jõuame Riia lahte. Saart ümbritsevad väikesed laiud: Papilaid, Kesselaid, Viirelaid, Võilaid, Suurlaid ja Kõinastu laid. Muhu rannajoone pikkus on 108 km. Saare ulatus põhjast lõunasse on umbes 17 km ning läänest itta ligi 20 km. Linnulennult meenutab saar veidi rombi, mis on loode-kagusuunaliselt välja venitatud. Muhu saarel elab praegu umbes 2200 inimest, mida on suhteliselt vähe. Võrdluseks, kunagi oli see arv kolmekordne ning Muhuga samas suurusjärgus oleval Maltal elab 346 000 inimest. Muhu saare ajalugu on 8000 aasta vanune- just siis hakkas veest paistma saare kõige kõrgem punkt Sepamägi, kus praegu asub surnuaed. Nõmmküla ja Üügu moodustasid hiljem omaette saared. Jääajal oli Muhu kohal kuni 2 km paksune jääkilp. Jääajast annavad tunnistust suured rändrahnud, mille jää murdis Soome ja Rootsi graniitpõhja küljest lahti ja mis jää liikumise ja sulamise tagajärjel rändasid Eestisse.